Kuidas jamiks maal lõuendile sai
Talv ei taha lahkuda. Kevad on pikk ja hall. Kas värvid üldse on olemas või loodigi maailm mustvalge. Lootuses, et värvid siit ilmast kadunud pole sean sammud lillepoodi. Ma ei vaata letil ühtegi valget ega malbet õit. Andke värvi! Õnneks värvi on. Ühes täiesti erilises papagoi tulbis. Tuleb värvituubid lahti teha ja põlevad toonid lõuendile […]
Merevärvid Iga laps joonistab pildil mere siniseks. Sest meil on kujutlus sinisest merest. Mere äärde jõudes näeme aga merd tihti hoopis hallina. Hülgehall ja tinahall tunduvad õiged sõnad, kui Eesti merd kirjeldada. Mis ta siis on, sinine või hall? Või hoopis mõnda muud värvi? Võtsin endale ülesandeks merevärvid iga päev väikesele lõuendikuubikule (15x15cm) jäädvustada. Pisikesed maalid […]
“Kuulutaksin õuna Eesti rahvusviljaks. Kõigil meil on mingi mälestus õunaga. Isegi, kui talud on hävinud ja inimesed lahkunud, on õunapuu ikka alles ja mäletab kodukohta. Õunapuu ei anna alla, ta kannab õisi ja seejärel vilja, isegi kui keegi tema eest ei hoolitse. Õunapuu on vintske – sama vintske nagu Eesti rahvas. Õun nagu eestlane, nii kõlab ka minu EV100-le kingitud näituse pealkiri.”
Watch the TV movie how Kamilles painting is born
Maalitud õunad. Kingitus EV100 Eesti, maalisin sinu 100. sünnipäevaks sinu tavalisi õunu ja kirjutasin juurde lühilood. Need räägivad sinu inimestest, sellest, mis neil südamel. Turgutavad hoolima ja austama üksteist meie erinevustele vaatamata. Siin on „Kingin sulle õuna. Sest õun on eestlase moodi“ sissejuhatav lühilugu. Õun on nagu eestlane. Igaüks oma nägu. Väike defekt siin ja kriim […]
Kadrioru Kunstimuuseum kutsus Kamille kunstikõnelusele. Kerttu Männiste, näituse „Küllus ja kaduvus. Natüürmort Soome ja Baltimaade kogudest“ kuraator, esitas muude küsimuste seas kunstnikule küsimuse miks ta oma maalide pealkirjaks onpannud “Südameasjad”
Kamille lugu ekraanil “Meie inimesed” on sari inimestest, kes elavad meie ümber tavalisi elusid, kogevad rõõme ja muresid. See on sari lootusest, elujõust ja hakkama saamisest. Fookuses on jutustada tõetruu lugu, mis igas saates portreteerib ühte inimest, kellel on midagi teistele öelda. Seekord on ekraanil Kamille lugu. Nii tutvustavad saate tegijad oma sarja. Veebruari (2017) […]
Oma maalidega kummutan vaadet: “Minu mõtted on minu enda asi”. Väidan, et kõik, mis on meie südames, on meie kõigi asi, sest “toitume” vastastikku üksteise mõtteviljadest. Oleme kutsutud mõtlema ja tegema head.
Lill hullutab, armastab, lohutab. Ütleb sõbrale “aitähh”, kallimale “ma armastan sind”ja emale “ma ei unusta sind iial”
Tema lõhn jääb meenutama ühe seiga rõõmu, teise hetke valu, erakordset imet, suurtsugust ülevust või lapsepõlve vabadust.
Mitte ahvatlevalt läikiv Poola õun. Vaid tahumata, ebastandartne ja kvaliteedikontrolli napilt läbiv õun. Kodu mekiga. Mälestusi täis. Õun on eestlase moodi. Mitte kõige esinduslikum, lihtne ja isegi tavaline. Aga üdini oma.
Kuidas 16. Kevadnäitusel osalenud maal “Under the Sun” lõuendile sai
Sellel aastal tuli kevad ateljeesse paljude rõõmsalt kihistavate lilledega.
Kellele tähendab roosa armastust. Kes näeb elu läbi roosade prillide. Kes kannab kõrges vanuses roosasid kleite. Või võitleb roosaga vähi vastu. Kellegi teeb roosa lihtsalt õnnelikuks.
Kiht-kihiline jäädvustus maali “Under the Sun” sünniloost.
Minus on Sahara kõrbeõhu pool ja põhjamere külma tuule pool. Paiskava rõõmu pool ja rebiva lootusetuse pool. Kaasasündinud religiooni pool ja leitud usu pool. Kollase päiksepaiste pool ja vihmase sügisilma pool. Uudishimuliku lapse pool ja tülpinud vanainimese pool. Vastutustundetu kunstniku pool ja kaine finantsisti pool.
My Dad has a garden in the midst of yellow, barren desert. The desert is dry and greedy. It desires my Father’s garden relentlessly.
My Dad loves his garden. He does not let the selfish desert creep into his green garden. He raises high brick wall around it.
Iga päev lapsi lasteaeda viies kõndisin mööda meist paari aia kaugusel ilutsevatest rikkalikest pojengipõõsastest. Põõsad lokkasid ühe tüüpilise viiekümnendate telliskivist eramaja ees.
Ootusega jälgisin kuidas nupud varre otsa tekivad ja kuidas nad iga päevaga heledamaks ja heledamaks muutuvad.
I am hurled by my agenda, goal and success so that in this gliding I swift by everything and anything. I am pulled by the gleam of accomplishment. He rushes ahead and I follow him wherever he tears me by his invisible string. I am blinded by his allure and earless from its loud praise.
Watermelon tastes great in mouth and appeals to the eye. If you love to hang the painted watermelon on your wall, please contact Kamille Saabre
Lükkan autoukse kinni, et kolmekümnene kuumus sisse ei pressiks. Auto ventilaator hoiab rütmi lõokesega, kes laulmisest veel tüdinenud ei ole. Olemegi lõpuks kohale jõudnud. Valge tolmutee, silmapiiril seisvad pilvetutid, ümberringi kollased põllud ja nende keskel roheline metsasaar.
See ongi meie pika sõidu sihtkoht – paar vana pärna keset põldu kuhu ei vii teed ega isegi mitte kitsast rada.
Black & White Painting. Phlox
How to paint paintings layer by layer
How the Pink Peony Painting “Pink makes me happy”, acrylic on canvas, became to be. Layer by layer.
Layers make the painting glow and give deepness. I rarely just mix the color I need. I use layers. When I need green hue I paint first blue layer and then add on top of it yellow. Outcome is green. Just like in printing where colors next to each other form the tone.
With an unexpected slap, the red pouch of a pomegranate pursed and spilled a dozen glittery pearls… See more pomegranate paintings by Kamille Saabre
Viiene ja viiendat kümmet käiv vaatavad koos õuna.
“Eluringid” on maal küpsest arbuusiviilust, mis räägib ringidest eluteel, mis meid kohendavad ja küpsetavad seni kuni me valmis saame.